MÀngu vÀliselt jaotub VG liikmeskond nelja, osaliselt kattuvasse, gruppi:

 

NÔukogu

PĂŒsiv juhtorgan, mis tegutseb vastavalt VG NĂ”ukogu manifestile. Manifest on kinnitatud VG kĂ”igi liikmete ĂŒldhÀÀletusega. Õigus nĂ”ukogusse kandideerida on igal VG liikmel, kellel on vĂ€hemalt vanemreamehe auaste. NĂ”ukogu tegeleb pĂ”hiliselt klubi igapĂ€evase tegevuse koordineerimise ning pikemaajalise ettevalmistuse ja planeerimisega. NĂ”ukogu on ka ainus kellel on Ă”igus esindada VG'd suhtlemises klubist vĂ€ljaspoole.

 

Ohvitseride kogu
RollimĂ€nguline, pĂŒsiv juhtorgan mis tegutseb vastavalt VG ohvitseride kogu manifestile ja koosneb aktiivsetest VG liikmetest, kellel on vĂ€hemalt nooremohvitseri auaste. Ohvitseride kogu vĂ”ib, aga ei pruugi, oma aruteludesse kaasata ka allohvitseri auastmega aktiivseid VG liikmeid. Kaasamise korral on allohvitseridel samad Ă”igused mis ohvitseridel. Ohvitseride kogu liikmeks saab automaatselt aga ainult vastava auastme omandamisel. Ohvitseride kogu tegeleb pĂ”hiliselt auastmete ja ĂŒlendustega aga ka moraali- ja eetikakĂŒsimustega ning VG mĂ€ngu sisese ideoloogia vĂ€lja töötamise ja rakendamisega.

 

Staap

Enne igat mÀngu moodustatav ajutine juhtorgan mille moodustab VG NÔukogu poolt mÀÀratud isik, vastavalt VG staabi moodustamise eeskirjale.

Staabi koosseisu otsustab ainuisikuliselt staabi ĂŒlem ning see vĂ”ib aga ei pruugi sĂ”ltuda kandidatuurist.

Staap tegeleb ainult konkreetseks ĂŒrituseks ette valmistamise ning selleks planeerimisega.

Ohvitseri auaste ei tÀhenda automaatselt staapi kuulumist.

 

VG liikmed

Siia gruppi kuuluvad kĂ”ik VG liikmed, noorsĂ”durist kindralini. KĂ”igil liikmetel on kohustus juhinduda VG NĂ”ukogu ja Staabi otsustest ning Ă”igus saada ĂŒlendatud ja/vĂ”i valitud nendesse organitesse, vastavalt paika pandud korrale.


 

MĂ€ngu sisene hierarhia

VĂ€him administratiivne VG ĂŒksus lahinguvĂ€ljal on "jagu", mis koosneb 6-15 vĂ”itlejast (normaalsuurus 10+1). Jao koosseisu kuulub ka jaoĂŒlem, kes on harilikult allohvitser vĂ”i suurte kogemustega vanemreamees. Kui mĂ€ngul on ainult ĂŒks jagu siis on jaoĂŒlem VG vĂ€gede juhi rollis.

Kolmest kuni viiest jaost moodustatakse rĂŒhm. RĂŒhma juhib rĂŒhmaĂŒlem, kelle ees jaoĂŒlemad on otseselt vastutavad. RĂŒhmaĂŒlem ei kuulu otseselt ĂŒhegi jao koosseisu ega juhi otseselt ĂŒhtegi jagu, harilikult on tegemist VG ohvitseriga. Kui mĂ€ngul on ainult ĂŒks rĂŒhm siis on rĂŒhmaĂŒlem ĂŒhtlasi VG vĂ€gede juhi rollis.

Kahest kuni neljast rĂŒhmast moodustatakse kompanii mida juhib kompaniiĂŒlem, kelle ees rĂŒhmaĂŒlemad on otseselt vastutavad. KompaniiĂŒlem vĂ”ib aga ei pruugi kuuluda mĂ”ne enda alluvuses oleva rĂŒhma koosseisu ja ĂŒhtlasi olla selle rĂŒhma ĂŒlem. Kui mĂ€ngul moodustatakse kompanii, siis on kompaniiĂŒlem alati ka VG vĂ€gede juhi rollis.

Kuigi VG siseselt on olemas struktuur ka suuremate ĂŒksuste (diviiside) moodustamiseks siis on vĂ€hetĂ”enĂ€oline, et selleks kunagi vajadus tekib. Hetkel on meie suurim osalusarv, ĂŒhel ĂŒritusel, olnud 141 vĂ”itlejat lahinguvĂ€ljal (2012 aastal). Kuna kompanii suuruseks on 60-300 vĂ”itlejat siis on see struktuur enam kui adekvaatne ĂŒlemine piir.

VG vĂ€gedes on igal juhil igal ajahetkel Ă”igus vĂ”tta komando ĂŒkskĂ”ik millise tema kĂ€suahela alluvuses oleva ĂŒksuse ĂŒle. Samas tugevalt pooldatakse ja eelistatakse kĂ€suliini jĂ€rgimist. Juhil ei ole Ă”igust vĂ”tta komandot ĂŒksuse ĂŒle mis ei ole tema kĂ€suahela alluvuses, isegi kui tema auaste vĂ”i ametikoht oleks piisav.

Juhid vĂ”ivad, aga ei pruugi, mÀÀrata endale asetĂ€itjaid vĂ”i paika panna asenduste sĂŒsteem, lahingus langemise puhuks. Samuti vĂ”ib mÀÀrata kogunemispunkti(d) enda alluvuses olevate ĂŒksuste vĂ”itlejatele, juhuks kui kaotuste hulga tĂ”ttu, pole kĂ€suahela jĂ€rgimine enam vĂ”imalik. Siiski lahendatakse massiliste hukkumiste korral kĂ€suahela probleem harilikult sellega, et vĂ€hemusse ja juhita jÀÀnud ĂŒksused vĂ”i vĂ”itlejad, liituvad ajutiselt, lĂ€hima organiseeritud VG ĂŒksusega.

 


Vabadus ja vastutus

erinevalt laialt levinud valearusaamast on VG allohvitseridel ja isegi ĂŒksikutel vĂ”itlejatel Ă”igus lahinguvĂ€ljal vĂ€lkotsuseid vastu vĂ”tta ja tegutseda, ilma enda otsese vĂ”i vahetu ĂŒlema korralduseta, kui olukord seda nĂ”uab. Loomulikult langeb sÀÀrase otsuse vastutus tĂ€iemahuliselt selle vastu vĂ”tjale, kui kĂ€su saamisel, vastutab tagajĂ€rgede eest kĂ€suandja.

Vastutus on ennekĂ”ike moraalne. Distsipliinaarkaristused on VG's vĂ€ga harv nĂ€he, pigem ĂŒritatakse inimestega rÀÀkida, selgitada, neid Ă”petada.

MÔistame tÀiesti, et olukorrad vÔivad olla keerulised ja kiirelt muutuvad ning vÔib tulla ette situatsioone kus saabki valida ainult kahe halva valiku vahel. Siiski otsese kÀsu konkreetne eiramine (e. risti vastupidi tegutsemine) on lubatud ainult ÀÀrmiselt mÔjuval pÔhjusel.

 

 

Auastmed ja ĂŒlendused

VG auastmete sĂŒsteemis on 15 auastet. Need auastmed jaotuvad kolme gruppi, sĂ”durid (3 auastet), allohvitserid (3 auastet) ja ohvitserid (9 auastet). Ohvitserid jaotuvad omakorda kolme gruppi, nooremohvitserid, vanemohvitserid ja kĂ”rgemad ohvitserid (igas grupis 3 auastet).

Ohvitsere on VG's kahte sorti on nn. "lahinguvÀlja ohvitserid" ja nn. "staabiohvitserid". Esimesed on vÀga kogenud vÔitlejad, juhid ja taktikud. Teised on ennekÔike kogenud organisaatorid ning strateegid. Tihti vÔivad need omadused siiski kattuda.




VG's ei anta, ega pole kunagi antud, ĂŒhtegi auastet "niisama". Absoluutselt kĂ”ik isikud kellel on mingigi auaste, on pidanud selle reaalselt vĂ€lja teenima ning ennast tĂ”estama. Me ei ole selles osas teinud ka rollimĂ€ngulisi mööndusi e. loonud kuidagi kunstlikku hierarhiat, et: "pĂ”nevam oleks". SĂ”durite puhul on ĂŒlendamine suhteliselt lihtne, iga VG'ga liituja saab automaatselt noorsĂ”duri auastme ning piisab ainult mĂ€ngudel ja/vĂ”i treeningutel osalemisest senikaua kuni ĂŒkskĂ”ik milline allohvitser vĂ”i ohvitser (harilikult ĂŒksuse ĂŒlem kus noorsĂ”dur on) pakub vĂ€lja tema ĂŒlendamise reameheks vĂ”i vanemreameheks.

Ohvitseriks saamine on natukene keerulisem ning algab harilikult sellest, et inimene avaldab soovi liikuda hierarhias edasi. Sooviavaldus vĂ”ib olla verbaalne aga peab olema konkreetne ja selgesĂ”naline. PĂ€rast seda hakatakse jĂ€rjepidevalt sooviavaldajale andma ĂŒlesandeid mis jÀÀksid vastava auastme pĂ€devusse mida ta saada ĂŒritab. Sealjuures on tal alati vĂ”imalik Ă”ppida ning nĂ”u kĂŒsida. Kui ta on omandanud piisava kogemuse ja on tĂ”estanud, et suudab olla oma ĂŒlesannete vÀÀriline, otsustab VG Ohvitseride Kogu tema ĂŒlendamise ohvitseriks.

Ülendamise juures on ennekĂ”ike mÀÀrav tahe! Tahtele peab jĂ€rgnema valmidus kulutada piisavalt enda aega ja energiat, panustamaks VG tegevusse oma auastme vÀÀriliselt. Mida kĂ”rgem on kellegi auaste, seda suuremat panust ja pĂŒhendumust talt oodatakse. Sealt edasi on VG's piisavalt vĂ”imalusi Ă”ppimiseks, et omandada kĂ”ik vajalikud teadmised ja oskused. Ning auaste on vĂ”imalik saada kas oma tegevuse eest lahinguvĂ€ljal vĂ”i tegevuse eest mĂ€ngude ettevalmistamisel (inimeste organiseerimisel).

Alternatiiv sellele on, et inimene on ilma sooviavalduseda demonstreerinud vĂ”imeid ja tahet ning tĂ€itnud ĂŒlesandeid mis on kĂ”rgema auastme vÀÀriline. Sellisel juhul vĂ”ib VG NĂ”ukogu teha ettepaneku VG Ohvitseride Kogule, inimese ĂŒlendamiseks.

VG's ei ole praegu kellelgi kÔrgema ohvitseri mÔne kategooria auastet. Hetkel on VG's kÔrgeim vÀljastatud auaste "komandör", mis on vanemohvitseri kategooria III aste.

 

 

Auastmed ja ametid

VG's ei tĂ€henda auaste (ka ohvitseri oma) automaatselt juhipositsiooni. Auaste on tunnustus ja nĂ€itab ennekĂ”ike selle omaja pĂ€devust mingis valdkonnas. Üksuse juhi positsioon seevastu on lihtsalt ametikoht, kohustused mis tuleb vĂ”tta ja ĂŒlesanded mis tuleb sooritada. Kui auastmete andmise otsustab VG NĂ”ukogu ja need antakse eluks ajaks, siis ametikohad (positsioonid vĂ€es) otsustab VG Staap, enne igat mĂ€ngu. Teatud ametikohad vĂ”ivad eeldada ka teatud auastet aga see on pigem juhtnöör kui reegel.

Seega vĂ”ib vabalt juhtuda (ja on korduvalt ette tulnud), et madalama auastmega VG vĂ”itleja on mĂ”nel ĂŒritusel kĂ€suahelas kĂ”rgemal kohal kui temast kĂ”rgema auastmega ohvitser. PĂ”hjuseid selleks on mitmeid, vĂ€ljaĂ”pe ja kogemus andmine nĂ€iteks, ning tavaliselt pole see absoluutselt mingi probleem.

Kuna juhikohaga kaasneb reaalne ja tÔsine vastutus ning stress siis tegelikult ohvitserid vÀga tihti naudivad mÀngudel osalemist reakooseisus - kui see vÀhegi vÔimalik on.

 

 

Liikmeks olemine ja "kÀsukord"

Klubi on suur ja nii on ka osalejate voolavus suur. MÔned panustavad VG's rohkem ja mÔned vÀhem. KÔik sÔltub osaleja enda tahtest ja kÔik on teretulnud. Isegi olles vÀlja teeninud ohvitseri auastme ning juhtinud VG vÀgesid korduvalt, vÔib osaleja alati otsustada "reservi minna" st. eemalduda klubilisest tegevusest ning keskenduda koolile, tööle, perekonnale vÔi teistele hobidele. Liikmelisus vÔi auaste on eluaegsed ning osaleja vÔib alati otsustada klubi tegevusse naasta, kui ta endas taas motivatsiooni leiab.

Kuigi meist mitmete jaoks on VG midagi palju enamat kui lihtsalt klubi (see on meie sĂ”pruskond ning "teine perekond") siis selge on see, et teiste jaoks on jĂ€llegi tegemist pelgalt hobiga - VG mĂ”istab ja austab seda. Sinu panus ja seltskond on alati teretulnud, ĂŒkskĂ”ik kui suur vĂ”i vĂ€ike see ka poleks.

VG's vÀga palju ÀÀrmiselt oskuslikke mÀngijaid ning vÔitlejaid ning VG on koolitanud ja kasvatanud sadu mÀngijaid Eesti larbimaastikule. VG's olnud inimesed on lÀinud ja alustanud oma (ka konkureerivaid) grupeeringuid ning me saame nendega endiselt vÀga hÀsti lÀbi. Klubi kogu lÀhenemine "kÀsukorrale" on tegelikult vÀga tÀiskasvanulik ning kogu tegevus pÔhineb lÔpuks vabal tahtel.





Liitumine

Treeningud

Tegevus

Juhtimine