Kuigi VG lahingkooseis ja jaotus otsustatakse enne igat mĂ€ngu VG Staabi poolt, on klubi siseselt vĂ€lja kujunenud mĂ”ningad ĂŒksused vĂ”i vĂ”itlejate tĂŒĂŒbid mis ĂŒldjuhul pĂŒsivad muutumatuna. SĂ”ltuvalt vĂ”imetest ja soovist on inimesi kes mĂ€ngivad pea igal erineval mĂ€ngul, erinevas ĂŒksuses. Samas on inimesi kes valdava enamuse ajast vĂ”itlevad ĂŒhel viisil ja muudavad oma eelistust harva.

Allpool toodud ĂŒkste loetelu pole lĂ”plik vĂ”i isegi tĂ€ielik ning staab korraldusel vĂ”idakse erinevat tĂŒĂŒpi ĂŒksused mingil mĂ€ngul tĂ€ielikult kaotada ning jagada kogu VG tĂ€iesti vĂ”rdseteks (nn. homogeenseteks) jagudeks.

 

 

Pretoriaanid



VG eliit ja raskejalavĂ€gi. Kannavad alati eriti suuri ja raskeid kilpe ning on vĂ”imalikult hĂ€sti turvistatud. Mis puudutab kostĂŒĂŒmi ja turvist siis esmajĂ€rjekorras varustatakse alati Pretoriaanid (isegi enne ohvitsere). Pretoriaanid on VG distsipliini alus, musternĂ€ide ja selgroog. Nad on meie ekvivalent keskaegsest rĂŒĂŒtlist vĂ”i rollimĂ€ngude paladinist.

Pretoriaanide elitaarsus ja VG'de lugupidamine nende vastu, tuleneb sellest, et nad pĂŒhendavad kogu oma jĂ”u ja energia teiste toetamisele ning abistamisele. Nad ei vaja ega nĂ”ua tĂ€helepanu vĂ”i heakskiitu oma tegevusele. Nad pĂŒhendavad ennast vankumatule lojaalsusele ja VG pĂ”himĂ”tete jĂ€rgimisele.

Just selle suhtumise tĂ”ttu, on nad rohkem tunnustatud kui ĂŒkskĂ”ik milline teine VG ĂŒksus. Pretoriaanid on "VG visiitkaart".

Pretoriaanid on suhteliselt vĂ€ike ĂŒksus 8-15 inimest ning vĂ€ga tihti need kes kord juba pretoriaaniks saanud on, jÀÀvad selleks. Teatav voolavus on ja ĂŒldjuhul aktsepteeritakse (sobivuse korral) ka tĂ€iesti uusi liikmeid, samas pikas perspektiivis on Pretoriaanid ĂŒks konkreetseima liikmeskonnaga ĂŒksusi VG's.

Pretoriaaniks saamiseks pead sa olema kohusetundlik, fĂŒĂŒsiliselt tugev ja valmis tĂ€iskontaktseks vĂ”itluseks. Olulisem kui individuaalne vĂ”itlusoskus on sinu vĂ”ime töötada koos teistega ja teiste heaks. Pretoriaan ei mÔÔda enda edu isiklike saavutuste jĂ€rgi. Tema edu seisneb selles, kui paljude teiste VG'de eesmĂ€rkide saavutamisele ta kaasa aitas.

 

 

Kiirreageerimisgrupp (KRG)

Keskmiselt varustatud ĂŒksus, VG strateegia ĂŒks alustaladest. Erinevalt Pretoriaanidest on KRG suhteliselt ebamÀÀrase liikmeskonnaga ĂŒksus, mis koosneb, vastavalt vajadusele 4-30 liikmest.

Samas KRG on midagi mis moodustatakse IGAL mĂ€ngul. ÜkskĂ”ik kus VG ka ei viibiks vĂ”i mida ta ka parasjagu mĂ€ngul ei teeks, KRG on alati olemas ja tĂ€ies lahingvalmiduses.

KRG valmistub kiirelt (soovitavalt juba enne mĂ€ngualale jĂ”udmist) ning relvastub vĂ”imalikult korralikult. Kui on valida siis eelistatakse ĂŒksusesse vĂ”imalikult kogenud ja individuaalselt oskuslikke vĂ”itlejaid.

Üksuse eesmĂ€rk, nagu nimigi ĂŒtleb, on kiirelt reageerida tekkinud vĂ”imalustele vĂ”i ohtudele. Olles oma olemuselt reageeriv ĂŒksus, vĂ”itleb KRG ĂŒldjuhul alati alakaalus ja enda jaoks "ootamatus olukorras". Selle tĂ”ttu on riskid individuaalsele vĂ”itlejale KRG's ĂŒsna suured. TĂ”enĂ€osus muudest ĂŒksustest Ă€ra lĂ”igatud saada vĂ”i (vangi)langeda on suur.

KRG edu aluseks on kiirus. Kiirus kĂ”iges. SeetĂ”ttu ei pane KRG liikmed kunagi kĂ€est relvi ega vĂ”ta seljast turviseid ning peavad olema valmis jooksma vajadusel pikki distantse jĂ€lle ja jĂ€lle. Kuna kĂ”ik see on ÀÀrmiselt kurnav siis pikematel ĂŒritustel, vahetatakse KRG ĂŒksuseid rotatsiooni korras. SeetĂ”ttu on mĂ”nes mĂ”ttes pigem tegu ametiga mida mingi ĂŒksus tĂ€idab, kuivĂ”rd spetsialiseeritud ĂŒksusega.

KRG olemasolek ja tegutsemine annab ootamatu rĂŒnnaku korral ĂŒlejÀÀnud vĂ€ele aega ennast vĂ”itlusvalmis seada. Sarnaselt saab tĂ€nu KRG'le Ă€ra kasutada vĂ”imalusi mis tekivad ja kaovad kiirelt. KRG on VG kohanemisvĂ”ime alustala ja sellega ĂŒks olulisim osa VG strateegias.



KRG liikmeks saamiseks ei pea iseenesest vĂ€ga palju vaeva nĂ€gema. Kui sa piisavalt palju mĂ€ngudel kĂ€id siis satub sinu ĂŒksus varem vĂ”i hiljem ka KRG ĂŒlesandeid tĂ€itma. Samas kui sa tahad spetsialiseeruda vĂ”i eriti edukas olla siis KRG liige peab arendama oma vastupidavust ja isiklikku vĂ”itlusoskust, kĂ”ikvĂ”imalike relvadega.

 

 

Vene Paladinid



VG venekeelne osakond on koondunud eraldi ĂŒksusesse. Tegemist on suhteliselt autonoomse ĂŒksusega mis on keskmiselt raskelt turvistatud ja varustatud nii kilpide-mÔÔkade kui odadega. Paladinide nimetus on pigem rollimĂ€nguline, lahinguvĂ€ljal tĂ€idavad nad ĂŒldjuhul tugirolli, harilikult tiivalt rĂŒndamise vĂ”i kaitsmisega.

Paladinide varustus (kuigi samast toonis/stiilis mis muu VG varustus) on unikaalne ja nende stiilile ning vajadustele vastav. Paladinid on hea meelega nĂ”us enda ridadesse vĂ”tma ka mitte Vene rahvusest vĂ”itlejaid ent ĂŒldjuhul on eelduseks ikkagi vĂ€hemalt vene keele oskus suhtlustasandil.

Paladinide ĂŒksus varieerub vahemikus 5-30 vĂ”itlejat, sĂ”ltuvalt mĂ€ngust. Sellest tulenevad ka nende ĂŒlesanded, mis on mĂ€nguti erinevad.

Traditsiooniliselt moodustavad Paladinid ALATI esmajĂ€rjekorras VG vĂ€gede ĂŒlemjuhataja ihukaitse mĂ€ngudel. Kui neid on mĂ”nevĂ”rra rohkem (aga ikkagi vĂ€he), tegutsevad ĂŒlejÀÀnud tihti luurajatena. Jao tasandil Paladinide ĂŒksus pĂŒsib suuremas lahingus (eriti kaitselahingud) reservis, toetades kiirelt ohtlikes olukordades teisi ĂŒksusi ning ohu likvideerimisel, taganedes reservpositsioonile. Kui Paladine on mitu jagu, moodustavad nad harilikult eraldiseisva tiiva vĂ”i rĂŒnnaksuuna. SÀÀrane Paladinide ĂŒksus on ÀÀrmiselt agressiivne ja suure lĂ€bistusvĂ”imega.

Paladinid on oma olemuselt mitte elitaarne kuid vĂ€ga kindel seltskond ning nende liikmed mĂ€ngivad harva teistes ĂŒksustes ja teiste ĂŒksuste liikmed on harva nende ridades. Nende treening ja töötoad on ĂŒldjuhul samuti eraldiseisvad seega kui sa soovid Paladinidega liituda siis tuleks selleks eraldi soovi avaldada ja paluda end nende juurde suunata. Samas avatud ja balansseeritud grupina on neil kohta kĂ”igile, sĂ”ltumata sinu vĂ”itluseelistusest.

 

 

Pioneerisalk

VG pioneerid on vĂ€ike ja pĂŒhendunud kollektiiv inimesi, kes ĂŒldjuhul otsustavad suurte lahingute tulemuse. Nende ĂŒlesanne on valmistada ja korrastada varustus, valmistada ette kĂ”ik mĂ€nguks vajalik, viia kohapeal lĂ€bi esmane vaatlus, pĂŒstitada laagrid, kaitse- vĂ”i rĂŒndeehitised jms. ning pĂ€rast kĂ”ik jĂ€lle Ă€ra koristada ja pakkida.

Pioneerid saabuvad alati esimesena ja lahkuvad alati viimastena.

Kuigi VG ei erista neid kuidagi lahingu ajal, sest siis tĂ€idavad jooksvaid ettevalmistusi kĂ”ik kohal viibivad ĂŒksused, peame siiski oluliseks pioneerid eraldi vĂ€lja tuua sest nende olulisust ei saa alahinnata (viga mida paljud vastased on teinud).Kui pioneeridel on piisavalt aega ning ressursse, suudavad nad harilikult ette valmistada (enne mĂ€ngualale saabumist ja ka kohapeal) sedavĂ”rd suure taktikalise eelise, mida vastasel on vĂ”imatu ĂŒletada.

Tehniliselt on pioneerid mĂ€nguvĂ€line ĂŒksus. Nende pĂ”hitegevus leiab aset kui mĂ€ng pole veel alanud vĂ”i on juba lĂ”ppenud.

Samas kui sulle meeldib kĂ€sitöö vĂ”i sa tahad Ă”ppida kuidas valmistada ÜKSKÕIK mida larbiga seonduvat, tasub kindlasti liituda pioneerisalgaga. Sarnaselt kui sa tahad Ă”ppida kuidas metsas reaalselt toime tulla ja ellu jÀÀda, saad sa pioneerina kĂ”ikvĂ”imalikke vajalikke teadmisi.

Pioneerisalgas on tohutu larbikogemusega inimesi, kes on selle hobiga tegelenud aastakĂŒmneid. Nende kĂ”rvalt on sul vĂ”imalk Ă”ppida lugematuid vĂ€ikesi nippe, kuidas enda ja teiste elu mugavamaks muuta ning mida kĂ”ike (ja kuidas) vĂ”iksid endale valmistada. Seda kĂ”ike saadab rohke huumor ning sajad naljakad vĂ”i pĂ”nevad larbilood. (Ning loomulikult sinised nokamĂŒtsid!)



Pioneeridega liitumiseks piisab ainult tahteavaldusest, sinu oskused vÔi vÔimed ei mÀngi (esialgu) mingit rolli. KÔike on vÔimalik Ôppida vÔi arendada. Samas arvestada tuleb, et pioneerina pead sa tegema reaalset tööd ning kulutama enda aega ja energiat ka mÀngule eelnevalt.

Pikemas perspektiivis, kui sa tahad olla pĂŒsivalt pioneer ja selles vĂ”imalikult hea, on tĂ€htsaimad omadused mida arendada, kohusetunne, tĂ€psus ja kĂ€sitöö- ning erinevate tööriistade kasutusoskus.

 

Skaudid

Ega sa ju ometi tÔsimeeli ei lootnud, et me rÀÀgime sulle kes tÀpselt on VG skaudid ja luurajad ning mida tÀpselt nad teevad?!

Skaudiks saab saada kogenud VG liige. MÔnikord tehakse see ettepanek mÀngijale, mÔnikord avaldab mÀngija ise soovi. Igal juhul jÀrgneb esmasele valikule pÔhjalik vÀljaÔpe, mille sisu ja eesmÀrki, teavad need kes selle lÀbinud on.
Kui sa tahad skaudiks saada siis varu aega ja kannatust ning ĂŒrita kĂ€ia vĂ”imalikult paljudel mĂ€ngudel, koos VG'ga. Ole aktiivne, osale erinevate ĂŒksuste töös, ole kindlasti aktiivne pioneerisalgas ning igal vĂ”imalusel KRG's. Hoia suu kinni ja silmad-kĂ”rvad lahti. Kogemus on pĂ”hiliseks eelduseks.


 


 

See on lĂŒhikirjeldus erinevatest VG ĂŒksustest mis ĂŒldjuhul on olemas igal mĂ€ngul. VĂ€iksematel mĂ€ngudel vĂ”ib ĂŒks ĂŒksus, tĂ€ita mitut rolli. Suurematel mĂ€ngudel seevastu on veel terve hulk erinevat tĂŒĂŒpi ĂŒksusi, millel on erinevad funktsioonid.

Seda kÔike Ôpid ja koged sa aga juba ainult VG liikmena ning sellest siin rÀÀkimine ei tÀidaks mingit eesmÀrki.

Liitumine

Treeningud

Tegevus

Juhtimine